Tänapäeval on ettevõtlus muutunud väga rahvusvaheliseks ning tehinguid ei tehta ainult riigisiseselt. Seetõttu on väga oluline teada, millistel tingimustel saab tehinguid teha teises riigis või teise riigi kodanike ning ettevõtetega. Alljärgnevalt ongi välja toodud mõned punktid, mida peaks piiriüleste tehingute puhul arvesse võtma.

Kas tehinguid tehakse füüsilise või juriidilise isikuga?

Sõltuvalt sellest, millise osapoolega tehinguid tehakse, on maksustamise reeglid erinevad. Kui tehakse tehinguid füüsilise isikuga või ettevõttega, kes ei ole maksukohustuslane, võib mõningatel juhtudel tekkida kohustus registreerida ennast maksukohustuslaseks mõnes teises riigis. Üldjuhul aga, kui näiteks müüakse kaupa või teenuseid teise liikmesriigi maksukohustuslasele on maksumääraks 0% ning käibemaksu arvele lisama ei pea.

Kas tehinguid tehakse Euroopa Liidu sees või väljaspool?

Siin on oluline see, kui tehakse tehinguid Euroopa Liidu väliste maksukohustuslastega, siis on tegemist kas impordi või ekspordiga ning peab arvestama, et kauba müümisel on vajalik esitada ka tollideklaratsioonid ning kaupade soetamisel võib lisanduda ka tollimaks.

Milliseid teenuseid osutatakse?

Olenevalt teenuse liigist on maksustamise reeglid erinevad. Üldreegel on, et teenuse käive tekib teenuse saaja riigis, kuid on ka mõned erandid. Näiteks kinnisvaraga seotud teenuste puhul tekib käive selles riigis, kus konkreetne kinnisvara asub, olenemata sellest, millises riigis asub teenuse saaja. Kusjuures kinnisvaraga seotud teenuste hulka läheb nii ehitusteenus, kuid näiteks ka hooldus, hindamine, projekteerimine ning ka sisekujundusteenus, kui see on seotud konkreetse kinnisvaraga. Näiteks tasub digitaalsete teenuste pakkujal lugeda läbi postitus MOSSist.

Kas tekib püsiv tegevuskoht?

Kui ettevõtte tegutseb rahvusvaheliselt on oluline jälgida seda, kas tekib püsiv tegevuskoht mõnes teises liikmesriigis, kuna sellest sõltub, kus ettevõtte tegevust maksustatakse. Püsiva tegevuskoha tekkimisel mõnes teises liikmesriigis tuleb see kasumiosa, mis selles liikmesriigis tekib, maksustada nimetatud riigis. See, millal püsiv tegevuskoht tekib, on sätestatud liikmesriigi siseriiklikus seadusandluses. Lisaks on paljude riikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingud, kus on samuti reguleeritud püsiva tegevuskoha tekkimise tingimused.

Autor: Merje Kurm