Alates 2015.a. jaanuarist on meediast ja maksundusele ning raamatupidamisele suunatud väljaannetest käinud läbi selline termin nagu MOSS või MOSS erikord. Selle täheühendi taga peitub aga võimalus digiteenuste müüjatel lihtsamalt tasuda käibemaksu. Kuna mitmed kliendid on viimasel ajal selle vastu huvi tundnud, otsustasin teemat tutvustada ka teistele.

Mis on digiteenus ja kes peaks MOSSIga kursis olema?

Nagu ka nimest näha, on see teenus, mis osutatakse digitaalselt. Omakorda jagunevad need veel kaheks:
  • elektroonilise side teenused
  • elektroonilised teenused
Täpsemalt aitab neid lahti mõtestada Maksu- ja Tolliameti  juhendmaterjal, mis on leitav siit.

Asja lihtsustab asjaolu, et mitte kõik teenusepakkujad ei pea hakkama MOSSi kasutama. Olulised on kaks punkti.
  1. Teenusepakkuja on käibemaksukohustuslane.
  2. Teenusepakkuja pakub oma teenuseid teise Euroopa Liidu liikmesriigi mittekäibemaksukohustuslasele.
Seega:
  • kui käibemaksukohustust ei ole - pole vaja muretseda
  • kui müüd kas ainult Eestis või teises Euroopa Liidu liikmesriigis asuvale käibemaksukohustuslasele, siis ka see sind ei puuduta.
NB! Alates 1. jaanuarist 2019.a. tehakse erand ettevõtetele,  osutab väikeses mahus piiriüleselt digiteenust. Nimelt antakse võimalus maksustamisel järgida oma asukohariigi reegleid. Alates 2019. aastast loetakse käibe tekkimise kohaks ettevõtte (teenuse osutaja) asukoht juhul, kui digiteenuste käive teises liikmesriigis asuvale lõpptarbijale ei ületa 10 000 eurot. See tähendab, et kuni vastava künnise täitumiseni on ettevõtjal õigus digiteenuse osutamisel järgida oma asukohariigi reegleid. Seega võib  Eesti ettevõtja maksustada teises liikmesriigis asuvale lõpptarbijale osutatavad digiteenused kuni piirmäära ületamiseni Eesti käibemaksumääraga (20%) ning deklareerida need oma käibedeklaratsioonil siseriikliku käibena KMD lahtris 1.

Ühtlasi on siin tingimuseks, et isik ei oma asukohta või püsivat tegevuskohta mujal liikmesriikides peale tema asukohariigi (koduriigi).

Samas on ettevõtjal võimalus täita maksukohustus tarbimisriigis (st mitte Eestis) ka juhul, kui digiteenuste käive jääb alla 10 000 euro. Selline valik kohustab isikut järgima digiteenuste vastavat maksustamist kahe kalendriaasta jooksul.

Kui digiteenuse müüja juba kasutab MOSS-erikorda, siis on võimalik samal moel deklareerimist jätkata ka alates 1. jaanuarist 2019, st lugeda piirmäära arvestamata kõikide piiriüleste klientide puhul teenuse osutamise kohaks lõpptarbija asukohariik.

Kui MOSS erikorra kasutaja, kelle digiteenuste käive jääb alla 10 000 euro, soovib erikorra kasutamist lõpetada, tuleb MOSS avaldusel täita lõpetamise taotlus („soovin lõpetada erikorra kasutamise“). Siinjuures tuleb silmas pidada, et erikorrast väljaarvamisest alates hakkab ettevõttele kehtima nn karantiiniperiood 6 kuud, mille jooksul ei ole võimalik uuesti erikorra kasutajaks registreerida.

Kui digiteenuste piiriülene käive ületab kalendriaasta algusest arvates 10 000 euro piiri, on edasiste teenuste puhul käibe toimumise kohaks tarbimise liikmesriik ning ettevõtja on kohustatud arvestama ja tasuma käibemaksu vastavas liikmesriigis. Seega peab ettevõtja peale piirmäära täitumist valima, kas registreerida end igas lõpptarbimise liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks või rakendada teises liikmesriigis tekkiva maksukohustuse täitmiseks MOSS erikorda.

Muutub MOSS erikorra kasutamisel arve väljastamise põhimõte. Kui seni tuli arve väljastamisel järgida sihtriigi reegleid, siis alates 2019 järgib erikorda rakendav maksukohustuslane arve väljastamisel üksnes oma registreerimisriigi arve esitamise reegleid.

Aga mis see MOSS siis on?

MOSS on abivahend, mis aitab vähendada halduskoormust.
Näiteks on digiteenuseid pakkuval Eesti käibemaksukohustuslasest ettevõtjal eraisikutest kliente Soomes, Lätis, Saksamaal ja Taanis. Kui varem oli käibe tekkimise kohaks Eesti ehk teenuse pakkuja asukohariik, siis nüüd tekib käive teenuse saaja riigis. Kui su kliendiks on kohalik käibemaksukohustuslane, siis esitad 0% käibemaksumääraga arve ja teenuse saaja pöördmaksustab selle. Kui aga kliendiks on eraisik või mittekäibemaksukohustuslasest ühing, siis peab teenuse osutaja hoolitsema selle eest, et õige suurusega käibemaks saaks deklareeritud ja tasutud. Peab aga tunnistama, et kõigi liikmesriikide deklareerimis- ja tasumisiseärasustega kursis olemine võib osutuda küllalt keerukaks ja ressursimahukaks. Ei tasu unustada ka seda, et mitte kõigis riikdes ei ole maksu deklareerimine nii lihtne kui Eestis.

Kogu selle protseduuri lihtsustamiseks ongi loodud  elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikord, nn MOSS-erikord (ingl k Mini One Stop Shop). See annab võimaluse tasuda teises liikmesriigis makstav käibemaks Eesti maksuameti kaudu.

Seega on Eesti digiteenuse pakkujal kaks varianti.
  1. Kas registreerida ennast kliendi asukohariigis käibemaksukohustuslaseks ja maksta käibemaks otse sinna.
  2. Kasutada Eestis MOSSi erikorda.

Kuidas MOSSi kasutada?

Kui on tehtud valik eelneva kahe punkti vahel ja otsus langenud MOSSi kasuks, siis tuleb Eesti maksukohustuslasel esitada kõigepealt e-maksuametis vastav avaldus. Erinevalt tavalisest käibemaksudeklaratsioonist esitatakse MOSSi deklaratsioon vaid 4 korda aastas (kord kvartalis). Muus mõttes midagi erilist ei ole. Kui registreerunud isikul maksustamisperioodil käivet ei olnud, siis esitatakse nullidega deklaratsion ja parandusi saab vajadusel ka teha. Tasuks meeles pidada ka seda, et kui 8 korda järjest on esitatud nulldeklaratsioon, arvatakse isik erikorra kasutajate seast välja.

MOSSi deklaratsioon tuleb esitada hiljemalt kvartalile järgnenud 20. kuupäevaks ja samaks ajaks ka tasuda. Hilinemise korral võivad hilinejaga ühendust võtta vastava liikmesriigi maksuametnikud ja seejärel enam Maksu- ja Tolliameti kaudu käibemaksu tasuda ei saa. Hilinemise korral võivad tekkida suuremad kulud seoses saajariigi intressikohustustega ning ka pankade teenustasu võib olla mainimisväärt.

Lisaks pea meeles, et igal riigil on oma käibemaksumäär. 

Millist kasu ettevõtte MOSSist saab?

MOSSi kasutamine on ettevõttele mitmes mõttes kasulik.
  • Maksude lükkamine tulevikku - kliendilt saadud raha ei pea iga kuu riigile maksma. 
  • Rahajuhtimise aspekt - "laenatud" raha ehk klientide poolt makstud käibemaksu saab kasutada näiteks jooksvate kohustuste tasumiseks.
  • Maksuraha teenima - kui on tegemist suurte summadega, siis tasuks isegi mõelda lühiajaliste hoiuste peale. Hiigelsuurt tulu pole ilmselt mõtet oodata, kuid teatud summast alates on arvelduskonto asemel mõistlik seda raha kusagil hoiustada.
  • Investeerimine  - need, kes armastavad rohkem riskeerida, võiksid mõelda ka laenude andmise peale. Viimast senti ei maksa ilmselt nii kulutada, kuid kindlasti on mõte kaalumist väärt.
  • Kulude kokkuhoid - selle asemel, et maksta kord kuus teise liikmesriigi maksuametile ja tasuda ka pankade teenustasusid, saab hakkama ainult 4 korraga aastas ja Eesti Maksu- ja Tolliametiga. Seega ei ole panga teenustasud märkimistväärt.
  • Kursiriskid puuduvad - kui ajad asju Eestis, siis saad arveldada eurodes. Kõik ELi riigid eurot ei kasuta ja seega peaks näiteks Suurbritanniaga asju ajades kasutama kohalikku valuutat. 
  • Aja kokkuhoid - enam ei pea kulutama tunde selleks, et registreeruda võõrriigis käibemaksukohustuslaseks ja uurida välja, kuidas täpselt kusagil käibemaksu deklareerimine ja maksmine käib. Kõike saab teha mugavalt elektroonilise kanaleid kasutades.
Nagu näha on tegemist ettevõtjale kasuliku erikorraga. Kui aga midagi jäi selgusetuks või soovid abi MOSSI kasutamisel, siis võta julgesti ühendust info@sinihobu.ee.

Artikli koostamisel on kasutatud Eesti Maksu- ja Tolliameti infot.


Autor: Laura Sults