Nagu öeldud, siis on finantsanalüüsi puhul väga olulised bilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne. Lisaks sellele võib vaja veel minna klientide võlgnevuse täpsemat nimekirja, tasumata ostuarvete nimekirja, laoarvestuse puhul ka erinevaid laoaruandeid. Jällegi ei maksa peljata seda sõna, finantsanalüüs ei pruugigi olla midagi eriliselt keerukat. Juba ainult nende andmete vaatamine on finantsanalüüs.

Mille jaoks kasutatakse finantsanalüüsi?

Sinu firma aruannete vastu võivad huvi tunda mitmed huvigrupid. Näiteks kasutavad erinevatel põhjustel eelpool mainitud finantsaruandeid:

• pangad. Nende poole pöördutakse tavaliselt laenu saamise eesmärgil, Järelikult kasutavad nad aruandeid selleks, et välja arvutada krediidikõlblikkus.
• investorid. Kui oleks vaja kaasata investoreid, siis on nad kindlalt huvitatud erinevatest aruannetest, et näha, kuidas on lood (või kuidas võiksid tulevikus lood olla) omanikule kasumi teenimisega. Ega nemadki taha oma raha niisama ära anda - ikka aetakse taga kasumit.
• tarnijad. Kui oled huvitatud pikemast maksetähtajast ja tegemist on suurte summadega, siis hindavad tarnijad sinu ettevõtte krediidivõimekust jällegi saadaolevate finantsaruannete põhjal.

Kellele on kõige rohkem vaja sinu firma finantsanalüüsi?

Kui eelnevalt vaatlesime hetkeks väliseid huvigruppe, kes võiksid olla huvitatud sinu firma finantsandmetest, siis nüüd selgitame välja kõige olulisema huvigrupi.

Oskad sa öelda, kes võiks olla kõige rohkem huvitatud sinu firma käekäigust? Keda mõjutab kõige rohkem sinu firma teenitud kasum?

Muidugi, see oled sina ise (ükskõik, kas ettevõtte omanik või juhtkonna liige või mõni teine töötaja, kellel on huvi kasumi maksimeeriseks). Järelikult võiksid sa võtta regulaarselt aega selleks, et visata pilk peale oma firma tulemustele. Seda pole vaja teha iga päev, kuid olenevalt firmast võiks siiski vähemalt kord kuus tunda huvi, mis juhtus ja kuidas tulemus on.

Erinevad viisid, kuidas finantsanalüüsi läbi viia

Nagu eespool mainisin, siis juba see, kui vaatad korraks bilanssi on analüüs. Kuid paremate tulemuste saavutamiseks tuleks teinekord rohkem süveneda. Vaatame nüüd korraks erinevaid variante, mida siis nende aruannete ja numbritega peale hakata.

• Trendianalüüs
  

Kas tahaksid teada, kuidas bilansi või kasumiaruande read on muutunud võrreldes eelmise või üle-eelmise aastaga?  Või kuidas on muutunud näiteks ostjate laekumata arvete rea osatähtsus koguvarast? Siis peaksid valima trendianalüüsi. See aitab võrrelda erinevaid perioode ja uurida täpsemalt, millest aruanded täpsemalt koosnevad. Siit on näha, millised muutused on toimunud ja tihti saab ka teada, miks on toimunud. Kasulik tööriist kõigile.

• Planeerimine ja tulevik vs tegelikud tulemused
  

Kindlasti teed sa plaane. Unistad, suurest käibest, suurest kasumist, olematutest kuludest ja võibolla ka elust, kus enam tööd tegema ei pea. Aga aeg-ajalt peab plaane ka tegelikkusega võrdlema. Ka finantsanalüüs toimib samamoodi. Teed plaane, koostad pro-forma aruandeid ja siis kontrollid jooksvalt, kuidas läheb. Äkki on vaja midagi muuta Võib-olla on varusid liiga palju realiseerimata? Niimoodi jooksvat analüüsi teostades on võimalik probleemil saada sabast kinni enne, kui häda liiga suureks läheb.

• Võrdlemine teistega
  

Me ei ela siin maailmas üksi. Ja see tuleb meile meelde päris tihti, sest inimene armastab ennast ja oma tööd võrrelda teistega. Ka ettevõtteid saab võrrelda. Hea võimalus on kasutada selleks suhtarve, mida saab hiljem kõrvutada Statistikaametist saadaolevate andmetega. Muide, suhtarve saab kasutada ka ilma võrdlemiseta. On olemas teatud tulemuste referentsid, mis aitavad hinnata ettevõtte olukorda. Sellist lähenemist kasutavad ka pangad ja tarnijad, kes hindavad ettevõtte võimet tasuda laenu.

Finantssuhtarvude maailm

Iseneesest on suhtarvude kontseptsioon lihtne. Tuleb jagada ühte arvu teisega ja ongi meil olemas suhtarv. Põhimõtteliselt võib ju jagada kõike kõigega, kuid kui tahame ka adekvaatset tulemust saada, siis päris tühja tööd teha ei tasu.

Algajama analüütiku jaoks on kindlasti rõõm kuulda, et jalgratast leiutama ise ei peagi. Juba on välja töötatud terve rivi suhtarve, mille tulemusena saab nii mõndagi teada. Loetleme siinkohal mõned neist:

Likviidsust iseloomustavad suhtarvud

• current ratio (käibevarad/lühiajalised kohustused)
  
• quick ratio (kiirvarad/lühiajalised kohustused)
  
• cash ratio (likviidsed varad/lühiajalised kohustused)
  

Võlakoormust näitavad suhtarvud

• Võlakoormus (kohustused/vara kokku)
• Finantsvõimendus (vara kokku/omakapital)

Kasumlikkuse suhtarvud

• ROA (EBIT/vara kokku)
• ROE (puhaskasum/omakapital)

Finantsanalüüsi puudused

Kahjuks ei ole olemas ühtegi täiuslikku asja ja nii on ka finantsanalüüsil omad piirangud. 

• Kõik sõltub raamatupidamisest
  

Kuna andmed tekivad raamatupidamise tulemusena, siis (ma ei väsi seda rõhutamast) on vaja, et raamatupidamine oleks korras. Pisikesed, kuid põhimõttelised metoodilised vead võivad moonutada kogu pilti ja selle tulemusena võib laenust ilma jääda. Pank ei hakka raamatupidamist ümber tegema vaid teeb oma arvutused ikkagi ainult ettevõtte poolt esitatud aruannete põhjal.

• Ajaline piirang
  

Kui ettevõtte omanik analüüsib finantsaruandeid, siis on tegemist mineviku andmetega. Ja keegi ei garanteeri, et tulevikus läheb just samamoodi või täiesti vastupidi.

• Numbrid ei ole veel vastuseks

• Muutuv keskkond

Meie ümber on väga palju muutuvaid tegureid. Seetõttu peab endale aru andma, et suurepärane analüüs ei puugi tähendada midagi, kui toimuvad tähendusrikkad muutused meid ümbritsevas maailmas.

Lõpetuseks

Kuigi viimaste punktidega võis tekkida tunne, et pole mõtet analüüsidagi, siis nii see siiski pole. Ikka tasub, kuid ei tohi unustada ära neid puudusi. 

Ja kui ise ei oska, ei saa, ei taha, siis kirjuta meile info@sinihobu.ee ja aitame hea meelega.