Kingituste ja annetuste maksustamine
Kinkida on tore. Eks ju? Saad kedagi
rõõmustada, kellelegi head teha.
Äripraktikas tuleb tihti ette ka seda, et ettevõtted teevad kingitusi. Sellisel juhul aga tuleks ennast kurssi viia kingituste maksustamisega. Sest jah, enamus ettevõtte poolt tehtud kingitustest on maksustatavad.

Mis on kingitus ja mis on annetus

Kingitus on midagi sellist, millele me vastutasu üldjuhul ei oota. Annetuse all mõtleme tavaliselt midagi, mis on seotud heategevusega. Eesti keeles on need terminid üksteisega väga sarnased ja seda on silmas peetud ka maksustamisel. Et lihtsam oleks, siis nende maksustamispõhimõtted on samad. Oluline ei ole eesmärk vaid pigem tuleks lähtuda kahest asjast:
  • kes on kingituse saaja
  • mis on kingituse summa.
Oluline ei ole ka see, millises vormis kingitus üle antakse. See võib olla näiteks:
  • rahaline
  • mitterahaline
  • tasuta töö
  • tasuta teenus
  • millestiki (nõudest) loobumine jne
Maksu- ja Tolliamet toob siiski välja, et rahaline väljamakse reeglina kingitus ei ole. See tähendab, et tõendamiskoormus on kingituse saajal. Näiteks peab füüsiline isik rahalise kingituse saamisel ise tõendama, et tegemist on kingituse, mitte maksustatava tuluga.

Veel üks oluline asi kingituse defineerimisel on see, et sellel peab olema saaja jaoks mingi tarbimisväärtus. Kingituse saaja peab olema midagi saanud  - reklaamvoldik, õhupall, tootenäidis jms ei ole seetõttu kingitus vaid need on siiski ettevõtlusega seotud kulu (kuigi väikelapsele on õhupall suure tarbimisväärtusega ei mängi see õnneks maksustamisel mingit rolli). Samuti ei ole kingitus lootusetu nõude mahakandmine või varastatud kauba mahakandmine. Ega me ju ei plaaninudki vargale kingitust teha, eksju.

Samas võib kingitus olla olla ka seotud lisatingimusega või olla üldse sihtotstarbeline. Näiteks võib ju kinkida korteri koos lisaklausliga, mis lubab kinkijal seal surmani tasuta sees elada.

Maksuvaba kingitus

Äriühing võib teha maksuvabalt reklaamkingitusi, mille väärtus võib olla kuni 10€ ilma käibemaksuta. Oluline on sellel juhul see, et tegemist siiski oleks reklaamiga ehk mõni euro maksev supermarketi reklaamiga parkimiskell sellele tingimusele just ei vasta. Kui selle kingituse tegijaks just see supermarket ei ole.

Näide EMTA lehelt:

Näide 1
Firma ostab reklaamkingituseks oma klientidele kruusid, kuhu laseb peale kanda oma firma logo. Kruusi hind ilma käibemaksuta on 9.46 eurot ja reklaamikulu 0.80 eurot. Vaatamata sellele, et firma kulutus kruusile kokku on 10.26 eurot, ei kuulu reklaamkingitus maksustamisele. Kruusi väärtus oli ilma käibemaksuta alla 10 euro ja 0.80 eurot oli reklaamikulu ning neid kulutusi ei summeerita. Kruusile logo pealetrükkimine ei suurenda kingi saaja jaoks kruusi rahalist väärtust.

Näide 2Firma ostab reklaamkingituseks oma klientidele kruusid, kuhu laseb peale kanda oma firma logo. Kruusi hind ilma käibemaksuta on 10.06 eurot ja reklaamikulu 0.80 eurot. Kingitus tuleb deklareerida lisal 5 turuhinnas (koos käibemaksuga). Reklaamkulu 0.80 on ettevõtlusega seotud kulu ja maksustamisele ei kuulu.

Alati ei pea lahke kinkija seda tegema otse, ilma vahendajatena. Saab ka kellegi teise kaudu. Sellegi kohta on olemas näide EMTA lehel.

Näide
Soome firmal on Eestis püsiv tegevuskoht, mis loosib igas kvartalis Eesti klientide vahel välja auhinna. Auhinda ei anna välja Eestis asuv püsiv tegevuskoht, vaid see tuleb Soomest. Seega ei ole maksumaksjaks Eestis asuv püsiv tegevuskoht. Juhul, kui auhinna saajaks on:

  • Eesti füüsiline isik ja see kingitus ei ole välisriigis maksustatud, peab füüsiline isik selle välisriigist saadud kingituse ise deklareerima ja tulumaksu maksma.
  • Eesti juriidiline isik, siis temal maksukohustust ei teki. Küll aga tekib maksukohustus siis, kui ta saadud kingituse edasi annab. Siinkohal sõltub maksustamine sellest, kes on saaja.

    Kui saajaks on töötaja, siis on tegemist erisoodustusega, kui saajaks on isik, keda TuMS §-s 48 nimetatud ei ole, siis toimub maksustamine § 49 alusel. Seega võib maksukohustus tekkida ilma, et selleks kulutusi oleks tehtud ja maksustatakse saaja hüve, mitte tegija kulu.

Kingituste teemaga on seotud tihedalt ka üks meie teine artikkel. Selles uurisime, kuidas peaks käituma erinevate jagamismängude käigus väljaloositud toodete/teenustega ja jõudsime järeldusele,et tegemist on kingitusega, mis kuulub maksustamisele vastavalt tulumaksuseadusele. TuMS § 49 lõikest 1 tuleneb, et maksustamisele kuulub ka  kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku loterii võit ja sellel juhul ei loe eelnevalt välja toodud 10 euro piirmäär.

Sponsorluse maksustamine

Sellist mõistet nagu sponsorlus pole seadustes ära defineeritud. Tavainimene mõistab selle all näiteks spordivaldkonna toetamist äriühingu kaudu. Siin tuleks eelkõige aru saada sellest, kas on ikka tegemist kingitusega võlaõigusseaduse mõttes või saab sponsoreerija siiski ka vastutasu.

Sponsorid saavd üldjuhul vastutasu reklaami näol. Sportlane lubab kanda reklaamiriideid või ostetakse spordivõistluse reklaamipinda. Kuigi esmapilgul tundub olevat tavaline reklaamiteenuse ost-müük, peaks hindama siiski ka heategevuslikku aspekti. Kas reklaam sportlase mütsil on ikka seda summat väärt või on tegemist ülemaksmisega?

TuMS-ist lähtuvalt tuleb sponsorluseks hinnata järgnev:
  • annetus või kingitus, mis maksustatakse vastavalt TuMS §-le 49;
  • ettevõtlusega seotud kulu, mis maksustamisele ei kuulu (nt reklaam). Siinkohal on oluline vahet teha, mis on ja mis ei ole reklaam.
  • ettevõtlusega mitteseotud kulu, mis maksustatakse vastavalt TuMS §-le 51.
Sponsorluse puhul peab olema dokumentaalselt tõendatud, mida ja millal sponsoreerimise eest saadi. 

Keerulisemaks muutub olukord, kui sponsoreeritav on ettevõtte oma töötaja. Sellisel juhul tuleb arvestada erisoodustuse tekkimisega.

Kingitused ja annetused tulumaksusoodustusega ühingule

Teatud tingimustele vastavat MTÜd, SAd ja usulised ühendused kantakse nende soovil tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja. Selle nimekirjaga sab tutvuda Maksu- ja Tolliameti leheküljel.

Praegusel juhul on see nimekiri oluline sellepärast, et sinna nimekirja kuuluvatele ühingutele on võimaik teha teatud piirides kingitusi ja annetusi maksuvabalt.

 Piirmääradeks on:
  • 3% kalendriaasta algusest kasvavalt isikustatud sotsiaalmaksuga väljamaksete summast või
  • 10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist.

Kuna tulumaksuseaduse kohaselt arvutatakse 10% maksumaksja viimase majandusaasta kasumist, mis on arvestatud vastavalt raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele, saab seda piirmäära kasutada pärast seda, kui majandusaasta kasum on kinnitatud. Niisiis tuleb maksumaksjal teha valik kahe piirmäära kasutamise vahel. Kuna tegemist on väljamaksetega, millele kohalduvat maksusoodustust saab kasutada summeeritult aasta algusest, saab kalendriaasta jooksul makstud tulumaksu osas teha ümberarvestust ning maksumaksja võib igal kuul valida, kumba piirmäära kasutada.

Aasta lõplik maksukohustus selgub maksumaksja viimasest piirmäära valikust

Lisaks sellele, et neile on võimalik soodsamalt teha annetusi, saavad ka nimekirja kuuluvad ühingud eelise kingituste ja annetuste tegemisel.


Neil on õigus:
  • teha teistele nimekirjas olevatele ühingutele põhikirjas sätestatud eesmärkidel kingitusi ja annetusi;
  • on võimalik oma vara teisele isikule maksuvabalt üle anda, kui seda tehakse oma heategevuslike ja avalikes huvides olevate eesmärkide saavutamiseks;
  • Noortelaagris, projektlaagris või spordivõistlusel osalejale (näiteks laagri parimatele või võistluse võitjatele) võib kinkida maksuvabalt meeneid väärtusega kuni 32 eurot osaleja kohta;
  • võib anda toimetulekuabi, mis võib olla rahaline, mitterahaline või kombineeritud. Abi peab olema suunatud toimetulekuks sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. Toimetulekuks osutatakse abi olukorras, kus abisaaja võimalused endaga toime tulla ei ole piisavad.

    Maksuvabastuse piirmäärad:
  • rahalise abi piirmäär on sätestatud tulumaksuseaduse § 49 lg 6 punktis 3 ning see on piiratud leibkonnaliikme kuu keskmise väljaminekuga (289.38 eurot kuus);
  • toimetulekuks osutatud materiaalne abi hõlmab kogu ainelist abi ning selle maksuvaba andmine ei ole piiratud, st osutatud materiaalne abi maksustamisele ei kuulu.

Kokkuvõtteks

Nagu artiklist välja tuli, peab enamus juhtudel siiski arvestama maksukohustusega ehk kingituse väärtuselt tuleks leida lisaks tulumaksukulu. Tuleb meeles pidada, et tulumaksu leidmiseks tuleb maksustatav väärtus korrutada juriidilise isiku puhul 20/80-ga. Selleks, et aga kingitus kinkijale veelgi kallimaks ei lähe, tuleb see ka õigeaegselt TSD-l ära deklareerida ning maksukohustus tasuda. Siis ei saa kinkija omakorda "kingitust" lisanduva intressi näol.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet.

Autor: Laura Sults