Nagu tavaks on saanud, jõustuvad aasta alguses mitmed seadusemuudatused. Seoses tööturuteenuste ja -toetuste seadusega (TTTS) kehtestatud madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastase tagasimaksega, toimub üks oluline muudatud ka TSD esitamise korras.
TSD on tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötus-kindlustusmakse deklaratsioon, mis esitatakse väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Kui tööandja maksab palga välja 10. detsembril, siis tuleb see väljamakse deklareerida 10. jaanuariks.

TSD esitamise kord

Siiani kehtis kord, et  TSD tuleb esitada mittekäibemaksukohustuslasel juhul, kui ettevõtte tegi maksustatavaid väljamakseid. Käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõte peab vormi TSD esitama iga kuu ka siis, kui ettevõttel ei ole lepingulisi töötajaid või ettevõte ei teinud maksustatavaid väljamakseid. Viimasel juhul esitab ettevõte nn nullidega deklaratsiooni.

Alates 2016.a. on aga tulumaksu kinnipidaja kohustatud esitama TSD ja TSD lisa 1 esitama töölepingu alusel töötavate töötajate või teenistussuhtes olevate ametnike kohta, kelle töötamine ei ole töötamise registri andmetel peatatud, hoolimata sellest, kas väljamakse toimunud või mitte.  Töötamise peatumiseks (töötamise registri mõistes) loetakse tööd tegeva isiku viibimist lapsehoolduspuhkusel, aja- ja asendusteenistuses või poolte kokkuleppel antaval tasustamata puhkusel (MKS § 251 lg 3 punkt 5).

Väljamakse puudumisel on oluline deklareerida  TSD lisa 1 koodil 1040 tööaja määr. Tööaja määra saab töötaja puhul töölepingust ja see deklareeritakse kalendrikuu kohta. Näiteks jaanuari tööaeg deklareeritakse 10. veebruariks.

Vajadusel on võimalik  väljamakse liikidega 10 (palgatulu), 11 ( palgatulu, töö välisriigis, Eesti A1/E101), 12 (palgatulu, töö Eestis, välisriigi A1/E101) ja 13 (kõrgete ametiisikute palgatulu)  deklareerida ka töötasu ja töömaara nullina.  Tööaja määraks tuleb märkida 0 olukorras, kus väljamakse tehakse pärast töösuhte lõppemist (töölepingu lõpetamist, teenistusest vabastamist) ning lepingujärgset tööaja määra enam ei eksisteeri.

Maksu- ja Tolliamet toob oma kodulehel ära ka mõned näited.

Näide 1

Kui töötaja tuleb täiskoormusega töölepinguga tööle 1. jaanuarist ja tööandja maksab palka 5. veebruaril, siis:

  • jaanuari TSD-l deklareeritakse töötaja, märkides
  • väljamakse liigiks 10, väljamakse summaks 0  ja jaanuari tööaja määr 1
  • veebruari TSD-l deklareeritakes töötajale jaanuari eest makstud palk ja veebruari tööaja määr 1.
Näide 2

Kui täiskoormusega töötaja on kogu veebruari haige, töötaja saab jaanuari eest palga veebruaris ja haigusraha märtsis, siis: 

  • veebruari TSD-l deklareeritakse töötajale jaanuari eest makstud palk ja veebruari tööaja määr 1,
  • märtsi TSD-l deklareeritakse veebruari eest makstud haigusraha ja märtsi tööaja määr 1.
Näide 3

Kui täiskoormusega töötaja tööleping lõppeb märtsis, töötaja saab veebruari eest palga märtsis ja lõpparve aprillis, siis: 
  • märtsi TSD-l deklareeritakse tööajale veebruari eest makstud palk ja märtsi tööaja määr 1,
  • aprilli TSD-l deklareeritakse töötajale aprillis makstud lõpparve ja tööaja määr 0, sest tööleping on lõpetatud.

Välislähetuse päevaraha ja erisoodustus

Muudatused on ka erisoodustuse deklareerimisel. Alates 2016.a. ei ole erisoodustus enam lähetusega seotud kulude hüvitamine või välislähetuse päevaraha maksmine üle maksuvaba piirmäära.

Sellisel juhul on nüüd tegemist töötajale töö eest makstava tasuga, mis maksustatakse kõigi palgamaksudega. 

Hea uudis on ka see, et välislähetuse maksuvaba päevaraha piirmäär tõuseb. Alates 2016.a. on see esimese 15 päeva eest 50€ ja ühes kalendrikuus tohib seda maksuvabalt maksta ka ainult kuni 15 päeva eest kokku. Ülejäänud päevade eest jääb see endiselt 32 eurole.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Autor: Laura Sults