Ma ei hakka praegu peatuma sellel, kui suur on selle turunduslik kasu. Täpsemalt on sellest turundusnipist kirjutatud eesti keeles näiteks elukuiseiklus.ee blogis.
Kuna Sinihobu Raamatupidamisbüroo blogi eesmärk on jagada raamatupidamise, maksunduse ja üldiselt ettevõtlusega seotud infot, siis käsitleksin seda teemat maksunduse valdkonnast.

Turundusnipid Maksuameti seisukohast

Maksuamet jagab oma kodulehel müügiedendamisviisid kahte gruppi. Eraldi käsitletakse müügikampaaniaid kui hinnasoodustust ja tarbijaloteriid. Selleks, et aru saada, mis on mis, tasuks neid lähemalt uurida.

Müügikampaania

Müügikampaania on oma olemuselt „osta pesumasin, saad triikraua pealekauba“ stiilis kampaania. Juba enne ostuprotsessi teab ostja, mis tingimustel ta lisatava toote või teenuse saab ja saab selles ka täiesti kindel olla. Vastupidisel juhul võib tegemist olla juba Tarbijakaitseameti pärusmaaga. Et aga kindel olla, tasuks läbi vaadata ka järgmised punktid.

·         Kampaania puhul on kindlad reeglid paika pandud – ostja teab, millal, mida ja miks ta saab.

·         Lisatoote või teenuse saamine on juba enne ostu sooritamist teada – see ei selgu loosimise käigus.

·         Kampaania eesmärk on müügi edendamine.

·         Lisatoote või –teenuse väärtus ei ole suurem põhikaubast.

·         Oluline ei ole, kas ettevõtja on lisatoote või –teenuse spetsiaalselt soetanud või mitte.

Kui need tingimused kehtivad, siis on tegemist müügikampaaniaga ja ostja ei saanud kingitust vaid hinnaalanduse.

Tarbijaloterii

Kui aga ettevõte otsustab korraldada loterii klientide vahel, siis ei ole eelpool nimetatud punktid täidetud. Tarbija ei tea, kas ta üldse midagi saab ja puudub seos põhitoote ja lisatoote hinna vahel. Seetõttu on Maksuamet seisukohal, et sellisel puhul ei ole tegemist müügikampaaniaga vaid kingitustega. Kingitused aga maksustatakse vastavalt tulumaksuseaduse §49le.

Sotsiaalmeedia jagamismäng – tarbijaloterii

Kui analüüsida sotsiaalmeedias, näiteks Facebookis korraldatava jagamismängu põhimõtteid, siis saame aru, et tegemist on oma olemuselt tarbijaloteriiga, sest puudub põhikaup ja loosimises osalejal on selge ainult see, et ta osales loosimises. Seega tuleks uurida täpsemalt tulumaksuseadust.

Tulumaksuseaduse § 49. 

Tulumaks kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt

(1)   Residendist juriidiline isik, välja arvatud § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik, maksab tulumaksu tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt tulumaks ei ole § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, arvestades lõigetes 2 ja 4 nimetatud erisusi. Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot. Kingitusena käsitatakse ka kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku loterii võitu, arvestamata eelmises lauses sätestatud piirmäära.

Seega tuleb jagamismängu auhinnalt deklareerida ja maksta tulumaksu esimeselt eurolt.  See tulumaks deklareeritakse TSD lisal 5 . Kui loositakse välja näiteks kinkekaart, siis tuleb meeles pidada ka seda, et kinkekaardi summa sisaldab ostetava kauba või teenuse käibemaksu.

Lõpetuseks

Kuigi tulumaksu maksmine suurendab ettevõtte kulu, ei tähenda see siiski seda, et pole mõtet tarbijaloteriid korraldada. Kui kõik on põhjalikult läbi mõeldud, siis võib jagamismängust saadav tulu olla kordades suurem, kui ühekordne tulumaksukohustus.

Laura Sults